Pärlipüüdja
Täna otsustasin ja helistasin armsale Tiibeti meditsiini nõustajale, kellega teisipäevalgi kohtusin ja seekordse kohtumine tõi minuni "Printsessi pärlid".
Lühidalt öeldes on need pärlikesed võimsad emaka puhastajad, mis on valmistatud erinevatest ürtidest ja vürtsidest. Olen nende kohta palju head lugenud ja kuulnud, kuidas naised on end nende abil ja toel puhastanud ja tervendanud.
Emakas-naise ürgse väe keskus, emaduse keskus, loovuse keskus, seksuaalenergia keskus. Püha paik. See imeline ja püha paik naise kehas vajab erilist hoolt ja tähelepanu. Kui energiad emakas on avatud ja voolavad, siis naine õitseb ja on kontaktis oma väega. Sellise naise kõrval on mees tõeline mees, sest naine teab kuidas armastada meest, kuidas suunata oma seksuaalenergiat ja kuidas hoolitseda oma pere eest, olla ema.
Kogen. Avastan. Tunnen, et minus on üha enam julgust vaadata ise enda sisse. No, jaa, sealt udulooride varjus näen nukraid tundeid ja emotsioone, mis ei ole saanud vajalikku ja armastavat tähelepanu ning nuuksuvad aja luku taga, igatsusest välja pääseda. Palun! Ma ei kardagi enam! Vaatame tõtt ja ma lasen teil minna! Oma emakast! Hirmud! Valu! Kurbuse! Hingevalu! Üksinduse!
KÕIK!
Kapslid!
Olen südamest tänulik, et minu elus ja tutvusringkonnas on imelisi haldjaid, kes valdavad võlukunste ning lahkelt jagavad seda väge edasi oma suguõdedelegi. Nii toetatud tunne on.
Ah, et millest jutt?! Olgu, nädalapäevad tagasi kirjutasin ühele armsale haldjatüdrule, et mul on väekaid pulbreid kodus ja ma tean, et tema (üks teine armas haldjas rääkis) oskab need kapslitesse võluda. No miks kapslitesse? Seepärast, et need väekad ei maitse meeldivalt ja kohe kuidagi ei söenda neid enam smuutidesse puistada. Smuuti, vaeseke, jääb kogu headusega seisma, sest ....noo see meitse noh! Aga kõigel on lahendus! Alati!
Aga see haldjatüdruk arvas, et ma ise saan ka selle võlukunstiga hakkama, ja nõnda ta mulle need võlukunstitrikid selgeks õpetaski, tõi vajaminevad vahendid ja voilaa, homme hakkame pihta!
No ja siis need ummikud...
Kinno tahtsime minna haldjanunnudega kinno. No ei olnud sel päeval ühtegi multikat sel ajal vaadat akui meie soovisime, no vähemalt mitte kesklinna kinovalikus. Sõitsime siis Mustamäele, seal oli...Oli küll, aga kõik seansid olid (mingisuguse, ma-ei-mäleta-millise) muuseumi sünnipäevapuhul väljamüüdud. Suurem haldjanunnu oli väga kurb, pisarateni. Olgu, läksime sõime kõhud täis ja mõtted libisesid meil kolmel ühes suunas ja leidsime, et läheme siis ammu soovitud Lennumaale, nojaaa, sinna mis selles lärmakas Ülemiste keskuses on. Seadsime siis sammud.Autoni. Jah ja parasjagu, no nii juhuslikult oli sel ajal (reede õhtupoolikul, kui päike end loojangule sättis, parasjagu ummik. IGALPOOL!!!Ja mõned õnnetused ka, täpselt põhiteedel. No olgu läheme siis rõõmsalt, ilma stressita ringiga! Raadiost ütles, et õnnetuste tõttu ummikud on.
Läksime.
No jah, saime lõpuks siis ummikutest läbi, õnnelikult! Päriselt! Ilma närvikuluta! Ja siis ma mõtlesin et...pargin auto teisele poole raudteed, Ülemiste keskusest. Sest parklad, arvasin, on kindlasti täiesti umbes, Aga,...sinna ei saanudki sealt keerata kust ma soovisin, siis tuli küll närvikulu ralli tasa teha. Tundsin, et nüüd sõidame linnast välja ja koju....Aga haldjanunnud ja mina ise ka oleksime siis ju väga kurvad...! Mõtlesin ja mõtlesin kõvasti-olgu meil olid ummikud, e oleme veits tüdinud, ja lihtsam oleks alla anda ...aga...nii ei täitu ju soovid, ega unistused. EI! Me läheme! Siis ma sõitsin veidi edasi ja siis keerasin tagasi ja siis me jõudsimegi lõpuks sinna kuhu oli tarvis! Läksime lendama. JA MEIL OLI NII TORE JA LÕBUS JA VAHVA JA ÜLIMEGALAHE TUND AEGA. Kui ammu ei ole ma liugu lasknud, kui ammu ei ole ma vahtpalle tulistanud, kui ammu ei ole ma turninud ja roninud ka takistusterajal pooleldi laeall - ja kui ammu ei ole ma seda teinud koos oma haldjanunnudega! Olen nii tänulik, et see tarkur mu peas, aina rohkem sellistel allaandvate hetkede sees hingetõmmata mõistab ja minu rahumeele ja armastuse sise mässib. Sellised toredused on nii toredad. Juhhei!!! Just selle rõõmu pärast ma neist ummikutest kirjutama pidingi.
Ja RÕÕM, tema me armas sõber, aitab tervenemisele pühendunult kaasa!!!
Kuid siia lõppu lisan lingi valemiga mis on igasuguse tervenemise aluseks.
Olen tänulik, olen terve, olen armastus, olen valgus, olen oma õnneliku elu algus!
Olge terved ja olge armastuses!
❤
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar